vana-eesti massaaž

Vana-eesti massaaž

vana-eesti massaažVana-eesti massaaži alged ulatuvad tõenäoliselt juba aastatuhandete, võimalik, et enam kui 10 000 aasta taha. Seda massaaži tehti erinevates peredes erinevalt, veidi erineva taseme ja tehnikaga. Kuana teadmisi anti edasi perekondlikus liinis, siis ei olnud kindlat ühtset massaaži, vaid seda tegevust nimetati eri paigus erinevalt. Sõna massaaž on tegelikult hiline laensõna. Maakeelsed sõnad on mudimine, mutsimine, triikimine, katsumine, tasumine jms. Kõige enam on tuntud Lõuna-Eesti soonetasumine, sest sooned, need olid lihased ja Saaremaa mudimine.

Eesti pärimusmeditsiini koguja Alar Krautman on nendest tükkidest pannud kokku tänapäeva vajadusi ja teadmisi arvestava tervikliku massaaži. Hoolimata sellest, vanasti tehti massaaži eri paigus erinevalt, on vana-eesti massaažil äratuntavalt eristuv käekiri, omapärane regilaulu meenutav rütm ja väga tõhus kehakäsitlus.
Vana-eesti massaaž on tänapäeval loodud selleks, et hoida organism korras ja tasakaalus, ravida nii füüsilisi, psüühilisi kui ka hingelisi probleeme. Seda saab kombineerida paljude teiste raviliikidega nagi mesilas-, kupu-, väe-, ja loitsuravi.

Nagu enamus külmema piirkonna loodusrahvaste ravisid tehakse ka vana-eesti massaaži läbi kergete õhukeste riiete ja matil. Kuigi vana-eesti massaažil on ka õli, salvi, mee vms määrdeainega tehtav variant, mida vanasti tehti eelkõige saunas, tasuks esimesena proovida siiski riietega massaaži. See annab võimaluse massööril vabalt teha loksutusi, venitusi, võtta sisse erinevaid kehaasendeid ja teha muid tõhusaid võtteid.